Sigus Rós "Með suð í eyrum við spilum endalaust"

20. juunil ilmus Sigur Ros`i album, mis küll juba mõnda aega ennem netis päris avalik oli ja sai isegi just siis nii mõnigi kord läbi kuulatud. Ja peaks ütlema, et mulle see meeldib. Hoolimata sellest, et osad laulud on võtnud teise, uuema suuna, mis erineb küll sellest, mida võib leida eelmistelt albumitelt. Ühesõnaga leiab uuelt rohkem vokaali, võib-olla veidikene lihtsamad meloodiad ja midagi omast pop-muusikale. Paljudele vanadele fännidele see "uus suund" üldse ei meeldi. Mõned arvavad, et midagi uut on positiivne vaheldus. Mina arvan seda, et see plaat suurendab oluliselt kuulajaskonda. Igatahes kindlasti on see midagi head, müstilist ja loodushõngulist.
23. augustil on aga päris nemad ise meie rõõmuks Rock Cafes. Varsti peaks kuskile ilmuma ka täpsem info, aga ütleme nii, et võib vaikselt säästma hakata selle pileti jaoks.

Ja siin on lugu " Gobbledigook", mille video küll kahjuks oma naturaalsuse pärast ära keelati, kuigi ma ise ei leia küll sellisel keelamisel mõtet. Kunst on kunst. Igatahes siit uus ja halvem video.

Kontsert: Massive Attack

Eile, üheksandal sai see kauaoodatud kontsert toimuma. Ootused olid juba ammu erinevate intervjuude ja artiklite põhjal kõrgele seatud. Publiku suurust ma ette ennustama ei hakanud, aga kui pool tundi enne algust kohale jõudsin, oli vaatepilt suhteliselt mannetu: umbes viiskümmend inimest suurepinnalise parteri erinevatesse nurkadesse ära paigutunud. Tegin ise sedasama.

Pedigree ajaks oli saali olukord natukene paranenud. Täitsa hea oli, ainult heli annaks ikka soovida, aga eks see ole üks Saku Suurhalli põhivigadest, millest alati juttu on. Pärast soojendaja üheksat lugu oli paus, tegemaks MA jaoks laval ettvalmistusi. Oli tunda, kuis rahva kannatamatus iga minutiga järjest rohkem välja näitamist leidis ning lõpuks, kui peaesineja lavale tuli, said na tubli tervituse osaliseks. Algustati kahe uue looga: All I want ning Marooned, millele järgnes lühikese introga Teardrop, mida paljud alguses kaasa hakkasid laulma, aga see rauges üsna pea, sest esitus oli tõesti kuulamistväärt, ilus. Uued lood kõlasidki suures osas enamasti nn. esimeses pooles vaheldumisi vanade "hittidega" ning said uskumatult hea vastuvõtu osaliseks, mida uute lugude puhul eriti tihti ei juhtu, eriti siinmail. Lõpus kõlas palju teada-tuntud lugusid, millele taustaks vägevad visuaalefektid(eriti jäi silma lennukite väljumisaegade tabloo ning maakera mudeli alusel marsruutide esitamine) ja loomulikult tekstid ning lühikesed, ent mõjuvõimsad sõnad. Muljeltavaldav.

Publik erines totaalselt tüüpilisest Suurhallipublikust, pidades selle viimase all silmas tuhandeid infralähedastel sagedustel kriiskavaid teismelistemasse, mis moodustavad tavaliselt umbes 70% publikust, aga mitte sellest ei tahtnud ma hetkel rääkida. Tegemist oli enamjaolt tõeliselt tõeliste inimestega , kes nautisid lavalt tulevat sama palju kui esinejad ise, igaüks täiesti omal erilisel moel. Plaksutati südamest ja kui karjuti, tuli ka see samast kohast. Muidugi oli ka neid, kel polnud vist üldse aimu, kuhu sattutud oldi, aga neid on alati igal kontserdil.

Tulles Massive Attacki enese juurde tagasi, oli see ehtsus, mis sealt tuli täiesti kirjeldamatu, võimsad hääled, bassid, trummikäigud ja erinevad vokaalid, mis olid kõik väga head. Erilist kiitmist väärib helikvaliteet, mis peaesineja puhul oli Suurhalli kohta ikka väga puhas ja tasemel.

Kõik see läbimõeldus, alustades riietuse , lõpetades visuaalidega, aga samas hetkelisus, et kõik sünnib otse, kohapeal pooleteise meetri kaugusel, oli elamus, mis pani ennast unustama ja lihtsalt suu ammuli vaatama-kuulama. Oleks seda tegevust veel tundide kaupa jätkata tahtnud, aga heade asjadega kipub ikka olema nii, et saavad ruttu läbi.

Pärast kontserti olid emotsioonid rahva hulgas laes, niipalju kui olen sel teemal vestelnud, kuigi pean kurvastusega tunnistama, et ei oma just eriti palju tuttavaid, kellele MA üldse meeldiks, aga vähemalt on mõningadki.

Igatahes loodan, et nad ise jäid siinse publikuga ja kontserdiga rahule, võime ju nüüd ametlikult öelda, et oleme ühed esimestest, kes uusi lugusid ja kontserti natutida said. Ja ka mina võin tõõmuga öelda, et üks parimaid seninähtud kontserte, julgeks isegi öelda, et oligi parim. Igatahes Eesti mõistes ennenägematu, -kuulmatu. Lummav ning jõuline, tugeva sõnumiga ja puudutas igaüht, pani mõtlema. Fantastiline!

Jään uut plaati suure huviga ootama.

S-L:

All I Want

Marooned

Teardrop

16 Seeter

Risingson

Kingpin

Mezzanine

Harpsichord

Red Light

Inertia Creeps

Safe From Harm

Marakesh

Angel

Unfinished Sympathy

Dobro